Kas sa oled saanud vahel sellist teenindust,kus sa tunned end teisejärgulisena? Kes meist ei oleks. Miks aga me peaksime sellega leppima? Veel hullem – miks sa peaksid seda pakkuma oma klientidele?
Tahan Sinuga rääkida pisut klienditeenindusest ja ka üha suuremat menu koguvate voucheriostmisega kaasnevatest kogemustest.
Mis on üldse klienditeenindus Eesti moodi? See on turistide ja välismaal pikemalt elanud eestlaste jaoks arusaamatu nähtus, kus teenindaja vaatab kliente tülpinud ilmel, kus lähtutakse põhimõttest, et võõrastele inimestele ei tohi tohi tere öelda ja nendega vestelda (ema ju õpetas), kus tänamine ja head aega ütlemine on sama haruldane kui oma abikaasale lilli kinkiv mees, kus tõsine olek ja morn hääletoon on hea tuju väljendamise viis, millest teised lihtsalt aru ei saa.
Naeratamine? Mida siin ikka naerda on! Palk on väike, ülemused on tõprad, kliendid käivad närvidele, tööd on palju, kodus on probleemid, ületunde tuleb ka teha – selle eest küll mingit naeratust ja superteenindust ei saa! Kus on kirjas, et miinimumpalga eest peaks pakkuma head teenindust? Hahaa! Lisaks on palk nii väike, et hambaaukegi ei saa ravitud, mida sa ikka oma katkiste hammastega siin irvitad!
Huvitav on aga see, et needsamad inimesed, kes klientidega ebaviisakalt või ei, “eestlaslikult” käituvad, on nördinud kui saavad kehva teeninduskogemuse ja kiruvad seltskonnas mõnuga: “Eestlased on ikka ebaviisakad, kinnised, iroonilised ja ei oska teenindada!”
Minu eilne kogemus kliendisuhtluse valdkonnast pärineb rehvivahetuse töökojast, kus peale tualeti külastamist ja 49 eurose arve tasumist ütles omanik mulle konkreetselt ja etteheitvalt: “WC on ainult personalile!” Kui ma maksekaardi välja tõmbasin ja huvi tundsin, et kus siis kliendid peaksid häda saabudes käima, oli vastus järgnev: “Noh, naisi me lubame vahel erandkorras, aga mehed võivad sinna lasta.” Sellele järgnes umbmäärane viibutus aia suunas.
Mulle kangastus kohe järgmine pilt: kevadine rehvivahetuse tundidepikkune järjekord, autod seisavad reas ja mitmed meeskodanikud kükitavad püksid rebadel traataia ääres. Kes põleb soovist seda vaatepilti näha, siis külastagu asutust Viimsi Kumm.
Oled ostnud vouchereid? Kui oled, siis päris sageli tunned, et voucheriomanik oleks juskui teisejärguline inimene. On nii? Sa helistad ja küsid, millal saaksid tulla ja küsitakse: “Kas teil on voucher?” Sa vastad justkui kerge süütundega jaatavalt ja peale seda muutub hääletoon jäiseks. No selge see, sa oled ju raha maksnud ja milleks peaks enam sind tänama või normaalselt suhtuma. Papp on käes, parem oleks kui sa üldse ei tulekski!
Mis on voucherikampaaniate mõte? Ühekordse miinus 50% allahindlusega müügi tegemine? Kas tõesti? Aga äkki on selle sügavam eesmärk hoopis uute inimeste kohalekutsumine, kes muidu seda asutust ei külastaks ja läbi meeldiva kogemuse uue püsiklientuuri tekitamine? Osad ettevõtted ei saa sellest ilmselt üldse aru.
Veelgi arusaamatum on nende ettevõtete mentaliteet, kes kulutavad suure raha reklaamikampaania peale ja siis panevad klientidega suhtlema inimese, kes poleks justkui üldse kuulnud elementaarsetest viisakusereeglitest. Mida see tähendab? Kogu reklaamiraha põleb lihtsalt ära, sest valikuvõimalusi ja konkurente on palju ja me maksame pigem pisut rohkem meeldiva teeninduse eest kui suhtleme, vabandust väljenduse eest, mölakatega.
Palju võib maksta klienditeeninduse koolitus? 1000 või rohkem eurot? Ma aitan selle sul kokku hoida, juhul kui peaksid kaaluma selle sisseostmist.
Siin siis klienditeeninduse koolitus voucherikampaaniate läbiviijatele.
Minu viimane kogemus voucheriomanikuna.
“Tere! Sooviksin teie juurde tulla. Tunnen huvi, kas näiteks täna oleks võimalik?”
“Kas te olete voucheri omanik?”
Ma pisut süüdlaslikult: “Jah…”
Naisterahva morn hääletoon kalgistus veelgi enam: “Kas te ei tea, et voucheriga ei saa samale päevale? Üleüldse on meil terve nädal kinni.”
“Aga kuidas ma siis saaksin tulla ja millal?”
“Meie lehel on kogu info väljas, te ei pea selleks meile helistama! Pange end kirja ja siis me vaatame, millal aja saame pakkuda.”
“Selge. Tänan teid.”
Toru visati sõnagi lausumata hargile.
Milline võiks olla selline suhtlus, mis toob kliente, mitte ei peleta neid eemale?
“Tere päevast, Mari kuuleb!”
“Sooviksin tulla teie juurde (mida iganes tegema). Kas täna saab?”
“Väga meeldiv. Tohib küsida – kas te olete voucheriomanik?”
“Jah.”
“Väga tore. Meil on hea meel, et valisite meie ettevõtte voucheri. Saate kindlasti meeldiva kogemuse meie juures. Voucheriga saame pakkuda teile mitte küll tänasele, vaid järgmistele päevadele. Kas te saaksite end registreerida meie leheküljel “vabad ajad” all? Niipea kui olete registreerinud, saadame teile võimalikud ajad. Sobib?”
“Jah.”
“Suurepärane. Tänud teile ja meeldiva kohtumiseni!”
Kogu koolitus. Kui plaanid voucherikampaaniat, siis võid 1000 euri mulle üle kanda. 😀
varjunimi
Jaaaaa nii ta kipub olema.Pealegi mõned ettevõtted on tänu “voucherireklaamile” nö veel hullema anti-reklaami ja vastukaja saanud.Edu allahindlustel!
Vaiko
Väga hea hea näide:)
Julius
Konkreetne lõpp : D
Felix
See teema võiks nüüd mõned nädalas meedias suuremas plaanis ka kajastuda, ehk muutuks midagi. Väga huvitav lugemine tänud! Kergelt kopp ees juba nendest tülpind nägudest ja halvast klienditeenindamisest.
Jen
Vastan lühiliselt,vaja kõikedel areneda,aga kahjuks ei ole klienditeenindusest kõik on hästi.Ei pea kõik igasuuguset olla,parimad ka on,kes tahab minna koos uue aega.Suhtlus peab olema nagu Mariga,olgu kui raske ollukord,ikka peab olema väga meeldiv suhtlemis viis:))
Marek
Väga hea Ekke !!! Kõik on meil tõesti nii… Selles tekstis peitub järjekordselt eduka (teenindus)ettevõtte valem. Võta tööle sõbralikud, abivalmid inimesed…ja sul ei ole vaja rohkem reklaamitegemise ja kliendipuuduse pärast muretsada… Üha enam tuleb meelde mu ühe sõbra lause, et kahekordse kõrgharidusega töölist pole enam keeruline leida, aga proovi sa leida normaalne, sõbralik ja mõistev inimene…
Vesta
Lõpetasin just Kristo Kivioru “Päikeseküla” lugemise. Tsiteerin: “Maailma, mis sinu ümber tiirleb, lood sa ise.” (lk 176)
See võib mõjuda siinkohal kontekstist väljakisutuna, aga … me oleme eestlased … oma etnilistel põhjustel me ei saa endale niipalju viisakust lubada.
Olen iseenda puhul märganud, et kui ma pöördun teenindaja, kui lihtsalt ühe endaga võrdse inimese poole (mida ta vaieldamatult on), siis koheldakse mind kuninglikult kui aga lähen “klienti” mängima, siis ei pruugi see kogemus alati nii meeldiv olla.
Nii et, alati tasuks mõelda, mida me ise valesti tegime …
Sinu puhul Ekke … äkki liiga palju isiklikku hügieeni ja parfüümi, liiga suur Versace kiri kingadel 😉 … ma kujutan ette, kuidas Viimsi Kummi tüüp oleks tahtnud sind oma töökoja aia najal vett viskamas näha :).
Harri
Täpselt sama jutt oli Laki Autopesulaga.
“See nädal küll nüüd mingit autopesu ei toimu!”
http://headiil.ee/et/auto-sise-ja-v%C3%A4lispesu-laki-autopesulas-53-vaid-942-%E2%82%AC-%28tavahind-20-%E2%82%AC%29-521.html
Kaljo
Huvitav, kuidas see kummifirma üldse tegevusloa sai kui tal olme ja klienditeenindus korraldamata?
Mäletan, et mina mässasin neli kuud enne kui kõik kooskõlastused sain kuni selleni väla, et mul pidi olema ette näidata koht kuhu koristaja oma solgivee kallab! Aga kuhu siis? WC-sse, kraanikaussi ja õue ei tohi. Mida teie arvate? 🙂
mea culpa
Minu arust halvad teenindajad jagunevad laias laastus kaheks: mölakad, ehk ülbikud (Ekke näites rehvifirma) ning frustreerunud tüübid, kelle morn, rõhutud ja tusane olek tuleneb justnimelt neist teguritest, mida Ekke eespool mitte-naeratamise põhjustena loetleb.
Tõsiasi on, et ettevõttes valitseva teeninduse taseme ja suhtumise klienti loob ennekõike omanik ja tegevjuhtimine. Muidugi, otseselt ja vahetult kliendiga tegelev nn eesliini tööline, aga kui firma juhtimine on mäda ning oma töötajatesse suhtumine üleolev, ärakasutav jne., väljendub see justnimelt vahetus klienditeeninduses. Jobu firmajuht võib ju saada omale toreda ja särasilmse teenindaja, aga see (saades aru ülemuse jobudusest) kas ei püsi taolises ettevõttes kuigi kaua või minetab frustratsioonist oma heatahtlikkuse ja abivalmiduse kuivõrd ei ole motiveeritud kliente hästi teenindama.
Kõige vähem võib mõista omaniku ülbet ja ebaviisakat suhtumist klienti.
Helery
😀 väga hea koolitus, kuigi minu jaoks on see hämmastav, et selline käitumine ja viisakus pole elementaarsed ja automaatselt tulevad. Vapustav. Endal ka väga ebameeldivaid voucheri kogemusi olnud, isegi selliseid, kus absoluutselt korduvalt üldse ei vastatud mulle ja lõpuks kohal olles nähvati jne. Eks nad vist loodavadki, et voucheri omanikud kohale ei ilmu.
Pilditasku
Tead, sellega on vast nii, et voucheriga roomavad viisakasse kohta ka igatsugu rotid kes ise elementaarselt ei oska käituda.
Võibolla kõlab see pisut snobistlikult – kuid hind on üpris kindel filter selekteerimaks kontingenti.
Voucher rikub seda printsiipi.
Jaa ma olen ise kaa kasutanud voucheri, seda põhiliselt söögikohtades.
Kui mind on teenindatud viisakalt, (nii on see olnud siiani alati) pean oma kohuseks jätta teenindajale jootraha.
Ja seda ilma allahindluseta 🙂
Mia
Aga kui paljud teist on sel sajandil müüjalt kuulnud, et tema on jumal? Mina eile kuulsin:)
NiiJaa
Olen täiesti nõus mea culpa’ga. Mul läheduses on Maxima ja ikka astun sealt vahel läbi, vaatamata mõningatele kaaskodanike hoiakutele. Ja vahepeal oli ka palju juttu Maxima suhtumises oma töötajatesse, ma ei tea kas see oli tõsi, aga kus suitsu, seal tuld. Niisiis, kord kui järjekordsel külastusel kassase jõudsin, tabas mind tõeline üllatus. Kassas istus uskumatult särailmne tütarlaps, ta pakkus mulle igasuguseid uusi kaarte ja vanu uuendadada ja ma ei tea, mis veel. Ise ei osanud õieti eesti keelt, aga see ei seganud teda säramast ja pakkumast, ei lasknud mind minema. Ma ei saanud silmi talt enam lahti, hakkasin vist vaikselt armuma. Paar päeva hiljem olid tema säravad silmad asendunud nürimeelse pilguga, ja veel paar päeva hiljem ma teda enam ei näinud ja pole kunagi enam näinud 🙁 .Selline lugu siis, tea kuhu ta kadus? Äkki ei meeldinud seal :S .
P.S. See juhtus suht ammu, siis kui sellest ketist halvasti räägiti. Ehk nüüd on asjad seal paremad, tüdrukud ka vähe rõõmsamad, või lihtsalt paistab see keavdel nii. Ilusat kevadet kõigile, kes viitsisid selle lõpuni lugeda. 🙂
Tiit
Lihtsates tõdedes peitubki edu saladus. Kui teenindaja näeb igas sisseastujas võimalust suurendada oma sissetulekut, siis on ta nõus pingutama ja viisakas ning mõistva suhtumisega olema. Tulemustasu ja preemiastrateegiad muudaks ehk teenindaja püüdlusi.
T.
Olen täiesti nõus. Teenindus Eestis pole igal pool kõige parem. kuid- töötan ise teeninduses. olen saanud palju häid teeninduskoolitusi. Ja tõesti hindan head teenindust, sest teen seda ise päevast päeva. ja olen saanud head tagasisidet klientidelt. mõni tulebki nüüd ainlut minu juurde, sest tallle meeldib minu teenindus. kuid teate, kui palju on mölakaid kliente, kes arvavad, et teenindaja on alam rass, mõtetu oelnd, kellel ei saagi olla emotsioone, kes peaks vaikides oma töö ära tegema. mõni klient ei suuda isegi “tere” vastu öelda. Ja ausõna-mõnikord tahaks vahetada tööriided, minna oma riietes välja ja öelda sellele “kliendile” kõik, mis sa temast arvad. Sest leti ees seistes on ta küll kõva tegija, tema teab ju, kuidas kõik süsteemid töötavad, temal on ju õigus, ega tema kunagi ei eksi. see kõik teenindajad on mökud ja saamatud. Ma ei ütle, et kõik on sellised. ei. üldsegi mitte. Õnneks on häid inimesi küllaga. kuid siiski…ei ole alati teenindaja see tülpinud ja emotsioonitu-kliendid on suht üleolevad teenindajate suhtes. ja usun, et kui sa oeld hea klient, viisakas, mõistev, mittenoriv, siis sa saad enamasti ka hea teeninduse. Mina näiteks saan. ja pakun head teenindust ka oma klientidele ja nii mõnigi morni näoga pahane isend on lahkunud meie juurest naeratus näol ja pahameel ununenud 🙂
meelike
las ta olla mölakas, sina jääd temast alati mitu peajagu kõrgemale, kui suudad naeratada. Talle välja öeldes, mis temast arvad, muutud ise samasuguseks mölakaks. Las ta olla selline nagu on, aga sina ei pea olema samasugune 😉 Naeratus ja rahulik meel on alati tugevaim relv ebaviisakuse ja mölakluse vastu 🙂
Laura
Kusjuures, tegelikult ei ole “papp käes”.
Teenust osutav ettevõte saab voucheri müünud firmalt oma osa kätte alles siis, kui klient on oma kupongi- koodi realiseerinud. Ja kui juhtub nii, et ei jõuagi oma ostu ära kasutada, siis taskud täidab voucheri müüja, koht ise, kes teenust- toodet pakkus, ei saa ise midagi.
PS. See võib olla pakkujate kaupa ka eraldi, aga tean, et osade diilidega on nii.
PPS. Ise olen õnneks küll vaid positiivseid kogemusi sarnaste ostudega kogenud, aga see võib tingitud olla ka sellest, et neid oste on väga vähe olnud.
R
Aga kas keegi ebaviisakat klienti ka näinud on?:) Vist mitte, ainult teenindajates on probleem.
Marko Karja
Hetkel väike tööots lapimaal. Paari päevaga jõuab hea teeninduse ja elementaarse viisakusega nii ära harjuda, et Eestisse tagasi tulles on jälle kohanemisraskused:-)
Margo
Ekke, äkki avalikustad, kus Sa sellise voucherikogemuse said, kus Sinu peale pahandati, et Sa üldse helistasid?
tädi maali
Meil kiputakse unustama üht lihtsat tõsiasja: raha valib, raha otsustab, kuhu ta läheb. Kui teenindaja hakkab valima, kelle raha võtta, siis on ta ise suure osa sellest rahast välja lülitanud, mis mõnel muul puhul oleks võinud tulla. Mis tähtsust on sellel, kui guccimucci näeb välja rehvivahetuse klient; või taheti väita, et teenindajal ongi õigus olla väiklane ja oma asjasse mittepuutuvat kadedust kliendi peal välja elada? Kui osutad kliendile mõne ekstra vastutuleku, siis jäta seejuures oma armulikkus enda teada.
Jüri
Väga huvitav, kuigi mitte midagi uut päikese all (ka näiteks Soomes). 90-ndate keskel sain voucheri/kupongi Viking Line’i 20-tunnisele tasuta kruiisile. Soomlasest sõber (paras suli nagu ta oli, kuid kes jagas oma kogemusi minuga), kes selle mulle andis ütles, et kui hakkan kohta broneerima, et kohe alguses ei ütleks mingil juhul, et mul on see kupong. Võivad öelda, et kahju, aga kõik kajutid on väljamüüdud. Tegingi, nagu ta soovitas, ja sain kajuti, ja kui hakati küsima maksmisest, siis ütlesin, et näe mul siin selline talong, ja enam ei saanud Vikingi poolelt ka ära öelda. Sama taktikat olen hiljem ka mujal kasutanud kui on küsimus soodustustest mingite kupongide vahendusel, näiteks juuksurisse.
Aigar
Minul oli aga eile hea voutcheri kogemus. Ostsin 4 voutcherit Tonicu kohvikusse, et võtta sealt lõunasöök endale ja kolleegidele. Kui kohale jõudsin siis küll tekkis probleem, et karpe ei olnud, et mulle toitu kaasa panna, aga klienditeenindaja lahendas probleemi väga viisakalt ja sõbralikult, niiet minul antud kohviku suhtes tekkis positiivne fiiling, kuigi ma oma toitu pidin Karja Keldrist ostma, kus teenindus kahjuks jäi tunduvalt alla kuigi ei olnud voucherit aga proobleem võis olla ka selles, et maja oli suhteliselt täis ja teenindajatel oli raske kõike jälgida
Kris
Pigem ma peaks mainima, et see Coucherite teema tegelikkuses ei toimi. Selline suhtumine tuleneb sellest, et teenuse hind on -50% lisaks makstakse veel 10-20% pakutavast hinnast veelgi vahendajale. Kindel on ka see, et kui sa oled nn. ühe teenuse pakkuja (autopesu, maniküür vms.), siis Voucheri ostjat sa täishinnaga tagasi ei MEELITA. Voucheri ostjad on väga viletsad kliendid ja kogu see Voucheri idee on tegelikkuses paras läbikukkumine. Siin kehtib nn. sendioksjoni fenomen – alguses tundub lahe, kuid pikas perspektiivis mõjub halvast.
Mina ütleks selle peale – kasutage muid reklaamiväljundeid. Odava hinna pakkumine ei ole jätkusuutlik äriidee. Pigem uurige kuidas eristuda või muidu tapab teid konkurents. Turu-uuring ja äriplaan peavad olema, et aru saada oma kasvu võimalustest….
Daisy
Ma ostsin ka jaanuaris oma esimese voucheri ja külastasin asutust, mis poleks mu valikusse ilmaski sattunud… ja teenindus oli täpselt selline nagu kirjeldatud. Esimesel korral jäin kokkulepitud teenusest hoopis ilma ja teisel korral ei tahtnud ma enam sinna minna, aga siiski läksin… roosilisemaks ei olnud vahepeal midagi muutunud. 🙂
Täna oleksin peaaegu uuesti voucheri ostnud, sama teenus, teine teenindus. Kuna olin seda artiklit eile õhtul lugenud, siis otsustasin enne voucheri ostmist teenindusse helistada ja maad uurida. Sain täpselt selline kõne osaliseks nagu ülal kirjeldatud ja ka toru visati hargile. See viimane ajas kohe päris naerma. 🙂 Voucherit ma kindlasti ei ostnud.
Pean ise ka voucherit pigem kliendi meelitamiseks, sest kui mulle teenus meeldib, siis lähen ju sinna uuesti. Teenindajad vaatavad põlastava pilguga, et keegi on tulnud nende juurde soodsamalt teenust tarbima. Samal ajal on nende ülejäänud teenindusruum klientidest tühi…
Marko
Ekkelainsalu complex 😀
ma olen ise ka tundnud, et vahel nagu peaks tundma end selliselt aga nii imelik kui ka see pole – teenusepakkuja poolt kunagi mitte.
Külli
Ühes kesklinna toidupoes oli kord ( umbes aasta tagasi) kassas üsna tülpinud olemisega kassiir…Lasi mu kauba kassast läbi ja toppis üsna vihaselt need ka kotti…Mina aga enne, kui maksma hakkasin , tänasin teda , et ta tegi mu päeva nii ilusaks ja pani kauba minu eest kotti ja naeratasin …Kassapidaja tõstis ehmunud pilgu ja hakkas nutma…Mitte keegi kunagi ei ole teda kiitnud …Vot selline lugu 🙂
See küll veidi kontekstist väljas, aga tahtsin seda teiega jagada .
Voucheritega kogemus on mul nii “siin kui ka sealpool letti”. Ja ainult positiivsed. Olen ise saanud lojaalseid kliente. Kliendina saanud aga väga hea kohtlemise osaliseks:-)
Vallo F.
Keegi võiks positiivsetest kogemustest ka rääkida, neid negatiivseid saab isegi kogetud 🙂
Maris
Minul isiklikult on head kogemused voucherite kasutamisel olnud. Olen käinud perega väljas söömas ja kasutanud iluteenuseid. Olen ka ise müünud kaupa voucherite vahendusel. Olen saanud läbi selle uusi kliente.Hetkel on see minu arust parim reklaamimise võimalus ja edasine oleneb sinust endast. Pead edasi töötama ja kliente hoidma…ennast maili ja telefoni teel neile meelde tuletama. Minu tuttavad väikeettevõtjad on proovinud raadio-, ajalehe-, reklaampostituse variante ja tulemus on olnud nulli lähedane. Mina isiklikult voucherite müügiga mingisugust tulu ei saanud, kuid olles kannatlik ja töökas , sain siiski oma ettevõtlusele vundamendi nendega ehitatud. Müün nimelt Saksa naturaalset koeratoitu Köbers. See toode iseenesest on juba haruldane ja vastukajad ülihead. No nii….sain ka teile väikese reklaami pähe määrida. Kellel koer ja julge proovima minu toodet ja teenindust….ootan tagasisidet. Loodan Ekke, et ka sinul on koer ja saan müügiproffile endale ka head kaupa müüa! http://www.koebers.eu Rõõmsat meelt ja ilusat kevadet teile kõigile!
Hannes
Eesti teenindajate kvaliteet on ikka megakehv. 18 aastased ülepäevitunud vinninäod istuvad facebookis ja kogu pöördumine kliendi poole koosneb sõnadest “A mina vä?” Samas on ka väga häid teenindajaid. Sain super kogemuse Tartu Kaubamaja meestemaailmas, kus selline 55-60 aastane müüja aitas mul valida sobiva ülikonna (kogu protsess kestis ca 1,5 h) Ei olnud kahju maksta ülikonna eest letihinda, isegi alla ei küsinud. Head teenindust oli lihtsalt megamõnus kogeda. Päikest!
Teenindaja.ee
Samal teemal: http://www.teenindaja.ee/artiklid/cherry-turundusjuht-5-nouannet-edukaks-voucherikampaaniaks/
Erkki
krt.miks sa ei suutnud küll tulla sõpakale rehve vahetama,minul on suisa hammas eest ikka veel puudu,aga muu sinupoolt kirjeldus ei vasta minule!
mdr
Väga hea hea näide
—-
Fassaaditood ja fassaadide remont. Fassaaditood ja renoveerimine.
Mate
Ei ole ise neid kasutanud, aga huvitav oli teada saada.
————
Maamõõdubüroo
Ann
Töötasin kunagi hotellis, kus juhataja ise keelas voucheritega tubasid borneerida st. andis limiidi , et nädalavahetuseks võib voucheritega bronnida ainult 5 tuba, kuigi vouchereid oli ostetud umbes 200 ringis. Ja kui keegi julges rohkem broneerida, siis tuli sealt selline vihapurse, et õudne. Loomulikult oli meil kui klienditeenindajatel halb, sest meie ju olime kahe tule vahel, ega kliendid ka rumalad pole. Kui vaid ülemused ise suudaks kõige pealt peeglisse vaadata ja enda vigu tunnistada, küll siis teenindus ka paremaks läheb. Ega klienditeenindaja ju selle pärast ei nähva, et klient soovib külastada, pigem ikka on seal juhataja käsi mängus, sest tõesti- raha on ju kätte saadud.
Ann
Lisaks veel seda, et kui inimene oli voucheriga bronninud toa ja kohale ei tulnud, ega teatanud ette, siis tuli voucher märkida KASUTATUKS. Loomulikult me tegelikult seda ei teinud, kuna kontroll nii suur ei olnud, siis ülemus sellest aru õnneks ei saanud.