Kas visiitkaart on väljasurev nähtus või õnnestub selle abil siiski kliente saada? Vaatame, kuidas Su äri võiks selle abil kasvatada.Kas sul on visiitkaardid? On nad sahtlinurgas tolmumas või jagad sa neid vahel? Kas nendega on digiajastul üldse midagi enam teha?
Tegin mõned päevad tagasi ühele Eesti suurimale kinnisvarafirmale müügikoolituse. Koolitusgrupp oli ääretult lahe, inimesed olid avatud ja uusi ideid lendas õhus nagu sääski jaanipäeval. Alustasin koolitust väga fundamentaalsest asjast – kuidas leida uusi kliente ja saada ainuesinduslepingusse võimalikult häid objekte.
Maaklerite tehingute hulk sõltub kvaliteetsete ostjate ja müüjate arvust ja selleks on vaja läbi sõeluda tohutu hulk kontakte. Ma ei usu, et sul väga teisiti on: mida rohkem kliente, seda rohkem võimalusi raha teenimiseks. Keskendusime tehnikatele, kuidas laiendada oma kliendibaasi.
Maakleritel on kõigil visiitkaardid, kus on tihti peal ka foto neist. Nad kasutavad seda kui töövahendit. Küsisin: “Kellele te oma visiitkaarte jagate?” Vastustena tuli, et klientidele, mõni lisas ka, et siis kui suhtleb võõraste inimestega. Niisiis, rakendatud on ainult üliväike potentsiaal.
Kes on Sinu kliendid? Juhul kui sa müüd suuri tööstusseadmeid ja sul on ainult 5 põhilist klienti, siis pole ilmselt vaja oma pead sel teemal väga vaevata. Kui su klientide arv on aga laiem, siis kaalu oma visiitkaartide jagamise potentsiaali maksimaalset ärakasutamist. Eduka müügi ja rahateenimise aluseks on, et sa oleksid kogu aeg pildil ja et sinu tegemistest teaks võimalikult suur hulk inimesi.
Kellele jagada oma visiitkaarte?
Kellele iganes. Näiteks einestad restoranis, jätad keskmisest suurema jootraha ja ühtlasi oma visiitkaardi. Sa ei tea iial, millal teenindajal on su teenust vaja või kellelgi tema tutvusringkonnast – perekonnast. Sa suhtled kellegagi – jäta talle oma kaart! Inimeste meeldejätmise võime on kohati hämmastavalt madal, aga visiitkaardi abil saad sa kinnistada muljet endast ja enda tegevusalast. Kus veel? No minugi poolest kasvõi poes sisseoste tehes: maksad arve, ütled kahe sõnaga, millega sa tegeled ja kuidas inimesi aitad ning jätad müüjale oma visiitkaardi.
Kas tänasel virtuaalajastul on paberijagamisel mõtet?
Ma olen suur elektroonilise kommunikatsiooni fänn. Mul on väga mahukas meilinglist, mul on Eesti kõige populaarsem müügiblogi, ma panustan oma klientidega usaldusväärsete suhete loomisele läbi veebi. Jah, juba praegu on võimalik nutitelefonidega jagada omavahel visiitkaarte. Minu ja paljude teiste arvamus on aga see, et sinna läheb veel aega, kuni kõik seda kasutama hakkavad.
Nii nagu ajalehed, ei sure visiitkaardid veel lähiaastatel välja. Küll aga kasutatakse võimalust paberkaardi tagaküljele QR – koodi lisamist, mille abil saab nutitelefoni kaamera abil info sisse skännida ja avada soovitatud veebilehe. Samuti saab visiitkaardi lihtsalt nutitelefoni üles pildistada ja kontaktide juurde lisada … ning neid võimalusi on veel kümneid.
Jah, võid saata küll ainult oma LinkedIni URL – i või Facebooki konto või mainida oma firma veebsaiti, kuid kuidas seda teha tavalisel kohtumisel, kus sa suhtled inimestega tööväliselt? Visiitkaardi ulatamine on siiski klassikaline ja kõige lihtsam viis. See võiks edukalt täiendada kõiki su muid müügi – ja turundustegevusi.
Niisiis, visiitkaarte võiks jagada palju rohkem kui sa seni oled teinud. Milleks jagada ainult siis kui küsitakse? Anna kaart igaühele, kellega vestled. Milleks anda ainult üks kaart? Anna kolm või viis ja ütle, et ta jagaks laiali ka oma tuttavatele.
Kas see toob tulemusi?
Kes seda teab. Aga oletame, et sa jagasid laiali 100 visiitkaarti. Su poole pöördub 2 inimest, kes selle said ja üks nendest ostab. See üks müük oleks sul tegemata jäänud kui sa ei oleks kaarte ja enda kontakte jaganud. Keegi aga ei välista, et see tulemus pole hoopis suurem, näiteks 4 – 5. Ehk tulemusi toob ainult süstemaatiline tegevus. Mida rohkem kontakte (visiitkaarte) jagad, seda suurem on ka tõenäosus, et su poole pöördutakse ostusooviga.
Halenaljakas on see, et mõni mu klient kurdab mulle vahel, et “mu hea tuttav ostis mitte minult, vaid mu konkurendilt”. Kui ma küsin, et kas sa oled ikka oma tuttavatele selgitanud, millega sa tegeled ja mil viisil inimestele kasu tood, siis neelatatakse piinlikult. Loogiline küsimus: kuidas saavad inimesed sust teada kui sa ennast ei reklaami?
Võta oma visiitkaardid lauasahtlist välja ja jaga juba täna esimesed 10 tükki laiali. Ja tee seda kohe!
Jen
See on tore idee!Vahepeal nad toovad kasu.Mõned ikka on.
Juhan
Mulle on selle kuuga antud/pakutud juba kahe visiitkaarti. Ise ei ole küsinud. Mõtlesin küll, et ah ei ole nagunii vaja, aga siiski, võtsin vastu ja ehk on vaja. Alati ei taha telefoniraamatusse ka igasugu kontakte lisada, mõttega, et ehk on vaja. Telefoniraamat siiski piiranguga ja mida rohkem kontake on, seda segasem.
Üks asi häiris. Täiesti teemaväliselt. “Mul on Eesti kõige populaarsem müügiblogi”. Millegipärast mulle ei meeldi sellised ülivõrded. Need tunduvad alati nii upsakad.
Marko Siilak
Samas arvuti meiliboksile ei saa lootma jääda, kuna visiitkaart säilib kindlasti kauem 🙂