Jätkame oma halbade müüginõuannete rubriiki.
Üks olulisemaid oskusi oma allakäiguspiraali kiiremaks pöörlemapanekuks on eelkvalifitseerida esmasel visuaalsel vaatluse kliendi ostuvõime: kas kannatab temaga üldse tegeleda või mitte? See on väga lihtne ja kergesti õpitav oskus: viska kliendile pilk peale, vaata pealaest jalatallani, mis tal seljas on, kuidas ta välja näeb ja kui kalleid (odavaid) riideid ta kannab. Selle põhjal otsusta, kas tegu on kliendiga, kellel on raha või mitte ning kas üldse raisata tema peale hinnalist teret või ei.
Kuidas kvalifitseerida? Oletame, et klient astub su juurde sisse. Vaata, mis kaubamärgi rõivaid ta kannab. Teen sulle kiire väljaõppe: Kui ikka suurelt rinna peale Armani Jeans pole kirjutatud, siis on asi kahtlane. Püksid peaksid olema vähemalt D&G sildiga- mida suuremalt näha, seda parem. (Mis sellest, et enamus, mis siin Tallinnas ringi liigub, on umbes 300 kroonised Türgis tehtud koopiad, mida paljud brändiülistajad ostavad kalli raha eest. Sina ei pea seda ju teadma.) Niisiis, Armani, Gucci- Mucci, Bolshe ja Navalom, ahjaa, kuidas ma unustasin- BOSS! Kui on ikka Boss kirjutatud, siis on tegu kliendiga, kel on raha. Raudselt! Mida suuremalt on brändi märk näha, seda rohkem on raha.
Teinekord on muidugi jama- näiteks minu maakodus kõrvaltalu perenaisel oli ükskord suvel seljas t- särk, kuhu oli hiigelsuurelt peale kirjutatud GUCCI. Niitis muru, ülikallis, tuhendeid kroone maksev Gucci t-särk seljas. Särgil olid plekid ka veel peale… milline raiskamine! Ma ei tea- äkki on ta rikkaks saanud, kuigi proua on kohalikus Tapa Säästumarketis müüja…
Käekell peaks olema Omega või Rolex (Türgis või Tais tehtud, ca 100 kr tükk). Kordan- sa ei pea sellele tähelepanu pöörana, liiatigi seda teadma! Peaasi, et klient edev ja bling välja näeb.
Kui su juurde astub sisse aga klient, kes on tagasihoidlikult riietatud, siis ära palun raiska tema peale mingit aega! Sellel pole mõtet, kuna tal ei ole nagunii mingeid ambitsioone, rääkimata rahast. Selle asemel ära loo temaga mingit silmsidet ja kontakti, vaid süvene Youtube, Facebooki või Youporni põnevasse sisusse ja tee nägu, nagu oleksid ääretult hõivatud oma tööga.
Unustasin- Auto! Alla Mersu või Bemari pole mingi klient! Ostuvõimelisel kliendil peab olema ikka kallis auto. Ära lase end häirida sellel, et kliendil on mustad rõngad silmade ümber magamata öödest, kus ta mõtleb mitte selle üle, kuhu oma üleliigset raha investeerida, vaid kuidas oma järgmise kuu autoliisingut tasuda. See pole oluline! Kui on ikka Bemm, siis on suur M! Ehk tõeline mees. Ja tal on raha, mida sinu juures kulutada.
Resümee: eelkvalifitseeri klienti, vaata ta pealaest jalatallani üle ja siis otsusta, kas tegeleda temaga või ei. Kui ikka ei paista jõuka ärika moodi välja, ära tegele. Ja tere pole ka mõtet öelda, seda läheb sul endal vaja.
UrmasK
Heh,
sarnane kasulik juhend võiks ka klientidele, kes müügimehi nende sõiduvahendite järgi hindavad. Olen seda omal nahal tundnud ja päris nõme, kui aus olla 🙂
Aga Ekke, tõde on Su jutus sees küll- eks me kõik ole kunagi valehinnanguid jaganud 😉
u.
Annes Org, veebikiirabi.ee
Tõeliselt hea postitus. Naerda sai kohe palju palju. 🙂
Ootan järge!
agu
Kas see postitus natuke liiga ameerikapärane pole või? Üldiselt Ameerikas võib ju küll olla sedasi, et mõni räbaldunud riietega tegelane on tegelikult miljonär, aga Eestis vaevalt küll .
Ma arvan, et teoreetiliselt võib iga suvalist kodutut ju kuldkliendi vääriliselt kohelda, ainult et siis juhtub sedasi, et normaalsed ostjad ei tule enam sinna täikirbupoodi .
Mina lähtun eelkõige sellest, et asotsiaalse käitumisega isikutel nüüd vaevalt mingeid erilisi summasid tagataskust võtta on või isiklik krediitkaart . Muidugi kui keegi läheb dressides ja nokatsiga eliitrestorani, siis taoliselt käitujatel siiski raha on, ainult et riietus pole vastav .
Triin
Agu, minu miljonärist ja ettevõtjast abikaasa on näiteks igapäevatööl üsna kasinalt riides 🙂
agu
Mina pidasin silmas asotsiaalse väljanägemise ja olekuga inimesi, mitte aga seda, et kui keegi käib näiteks dressides ja nokamütsiga . Pealegi oli see artikkel natuke liiga laialivalguv – huvitav, kas kuskil müügisalongis on tõepoolest keeldutud mingit klienti teenindamast kui ta liiga vaene välja näeb .
Kui mingisse autosalongi või mööblipoodi hakkavad tulema kaltsudes ja räbalates inimesed, kes enda väljanägemise eest ei hoolitse, tükk aega ennast pesnud pole jne, siis ma väga kahtlen, et müük hakkaks vägagi olulisel määral tõusma . Nii et mingis mõttes saan ma aru inimestest, kes välimust vaatavad jne – iroonilisel kombel on ju üpris paljudel kallite brändide ostjatel tegelikult aisaks väärtuseks need kallid brändid . Liisingud,pidev rahapuudus jne .
Kõik sõltub muidugi ka sellest, kas ja mida müüakse . Kui talumees müüb sõnnikut, siis on roobade kandmine, õigemini trööpamine täitsa omal kohal . Samuti ei ütleks ma midagi halba kui ehitajad käivad poes töötunkedes jne . Kui aga mingi autopoe müüja mulle tunkedes midagi müüa pakuks, siis ma ilmselt ei ostaks .
Triin
Kui aga mingi autopoe müüja mulle tunkedes midagi müüa pakuks, siis ma ilmselt ei ostaks .
Müüjatest polnud mu meelest jutt.
Eestis on üsna palju rikkaid väiketootjaid. Neil on kõvasti rohkem raha kui projektijuhtidel, ärijuhtidel jms soliidselt riides olevatel isikutel. Soliidseid riideid sellisel inimesel ei ole eriti – pole, kus käia nendega. Teatris käimiseks ülikond on, aga ülikonnas poodi ei lähe. Kui lähed linna nö omi asju ajama, paned selga need riided, mida asjaajamisel vaja läheb. Ise olen kuulnud lugu, kuidas mahetootjast talunik viis oma kauba poodidesse laiali, linnas siis otsustas autopoest ka läbi minna, et uut autot vaadata. Esimeses autopoes vaadati ta tööriietele nagu ta oleks konkreetselt segi, et üldse poodi tuleb müügimehi segama. Läks siis inimene teise tootja poodi ja seal oli kohtlemine normaalne – hetkel sõidabki ta ringi veidi alla mill maksva jeebiga.
Meil peetakse rikkaks inimesi, kes on nö valgekrae töökohal. Samas loogiline on, et ettevõtja-tootja kuusissetulek on suurem kui näiteks mõne keskmise suuresega ettevõtte müügijuhil, kusjuures seda müügijuhti peetakse igati edukaks inimeseks 20 000-30 000-se palgaga. Eduka ettevõtja sissetulek on sellest summast suurem.
agu
No aga Triin , sinu tekstist selgub ju see, et asi polnud inimeses, tema riietes, vaid lihtsalt selles, et müügimehed ei viitsinud temaga tegeleda .
Piltlikult öeldes võib süüa kätega, sõrmi kasutades ( ilma nugade-kahvlite ja isegi pulkadeta) . Kui me aga reisime erinevates kultuurides, siis meie piirkonnas peetakse sõrmedega toidu suhu toppimist veidrike pärusmaaks . Meie oleme ju ikkagi tsiviliseeritud maailm oma lauakommete ja lauanõudega .
See, millest Ekke kirjutas, on ka siiski “lauakombed” ja dresscode . Ega siis buumi ajal osteti väga palju firmamärkidega tooteid, käidi mitmeid kordi aastas välismaal ning näidati sõpradele ja sugulastele oma suuri rikkusi, sest see oli omamoodi dresscode, tõestamaks oma maksujõulisust ja usaldusväärsust .
Teoreetiliselt võib ju müügimees sõita ringi Ladaga, aastast 1975, arvutina kasutada windows 98 ( paljude häkkidega) ja mobiiliks Nokia 1616 . Kui aga taolise varustusega tegelane seltskonnas liiguks, siis vaevalt et hirmus palju temalt isegi haletsusest ostetakse . Nii et mõnes mõttes me võime ju arutleda, et hea müügimees ei pea sõitma Landcruiseri või BMW X5-ga, aga alateadlikult me kipume usaldama rohkem neid, kes sõidavad kalliste autodega .
Triin
Ma ütleks nii, et oli asi küll riietes – peale vaadates ei peetud inimest raha omavaks kliendiks ja sellest tulenevalt ei tegeldud.
pets
Tegele õhksoojuspumpade kaupluse juhatamisega. Kindlasti ei suhtu ma halvustavalt asotsiaalse välimusega inimestesse, kes mu poodi satuvad, kuid aega ajalt on täiest karp lahti olnud. Tuleb poodi sell, näha, et selline räpane ja kasimata, ma usun, et iga müügimees mõtleks, et selline koll neverever midagi kunagi ei osta. Tuli lihtsalt tänavalt sooja tuppa tossama. Hakkab seadmete koha pärima, samas suht tagasihoidlik ise. Lõpptulemus on see, et Härral on kusagil vanemas eliitrajoonis Maja!! Mida siis soovib osaliselt kütta õhksoojuspumbaga. Saimegi kokkuleppele, Härra tõstis kotist sularahapaki lauale ja mina ulatasin arve vastu. Seega on täiesti olemas kontingent inimesi, kes ei pööra oma välimusele mingit rõhku, samas on sadu kordi jõukamad, kui mingi kammitud ja lakutud tõusikud- eputrillad. Seega müügimehed, olge valvsad! Muidugi käib mul ka kümneid tõelisi alkasse/kolle lihtsalt poes ennast soojendamas 🙂